Kõll...

Ma pole kunagi soovinud enda kaaslaseks meest, kelle silmad omandavad kummalise läike, kui mõni vähegi kenakene naisolevus vaatevälja satub. Teate küll. Selline "kõll" ilmub silmanurka. Nagu nõudepesumasina tablettide reklaamis, kui tädi puhta klaasi välja võtab ja demonstreerib selle läiget.
Kunagi kutsusime plikadega selliseid mehi "naistehaigeteks". Noh et kui ilusat naist näeb, siis tekib hetkeline halvatus ja silmad hakkavad kilama.

Olen alati püüdnud sihukestest tegelastest eemale hoida, aga vot just selline ongi minu kallis. Eks ta tegelikult sama nippi minu võlumiseks kasutas, aga ma kaotasin liiga ruttu igasuguse mõtlemisvõime ja arvasin, et küll ma olen ikka õnneseen, et just tema mind sedamoodi vahib. Vahtis teisi kah. Ma ei taiband vaadata.

Näiteks. Paar päeva tagasi kõndisime mööblipoes ringi. Esitasin talle küsimuse ja järsku "kõll". Ta ei kuulnud enam, ei näinud enam. Üks väga pikkade makaronjalgadega miniseelikus olevus ilmus vaatevälja. Mina igastahes oma küsimusele vastust ei saanud.

Ega ma tegelikult ei kurda. See juhtub osadel meestel täiesti spontaanselt ja kui naisterahvaga kontakti ei saavutata, siis ei pruugi nad seda poole tunni möödudes mäletada.
Jama ainult, et sellistel hetkedel lõpetavad liblikad mu kõhus lendamise ja ma potsatan korraks maa peale tagasi. Kõige kallim on ta mulle sellest hoolimata.

Aprillinaljad tuleks keelustada

Väga armas, et te mind meeles olete pidanud:)

Nojah. Ei ole ma kusagile kadunud. Kõiksugu asju on juhtunud…

Kõigepealt. Armastus tuli kallale. Selline suur, liblikatega kõhus, lootusetu juhtum. Teate küll missugune…

Veel juhtus…
Möödunud nädalal tuli tütrekene oma esimeselt klassiõhtult vääga tusase näoga. Küsisin, mis värk on. Selgus, et lapsed olid üksteisele kaelale maasikaid teinud. Te oleks pidand mu nägu nägema! Temal oli õnneks väheke oidu peas ja piilus ukse vahelt. Jestas, kuhu tänapäeva noorus jõudnud on. Ma parem ei hakka nende vanust mainima…

Äärepealt oleksin Viljandi maanteel kaks hiigelpõtra alla ajanud…

Autoga jäin lumme kinni. Paar korda sõitsin pika maa maha enne, kui avastasin, et käsipidur peal…

Käisin Brüsselis komandeeringus. Avastasin, et keset linna võib peaaegu igas restoranis, pubis vabalt suitsetada. Mõistaksin seda ükskõik mis linnas, aga Brüssel…

Klubides olen tiirutanud. Selline mulje, et kõik lahutavad või on lahutanud. Kogu maailm on lahku läinud ja suur kogus meesolevusi peab hoogsalt jahti. No naised vist tegelikult kah…

Teatripileteid olen proovinud hankida. Vot see on alles pähkel! Kas olete proovinud internetist kuu esimesel päeval kell 9 pileteid osta. Siis tulevad popimate etenduste järgmise kuu piletid müüki. Kell 9.03 ilmub igale poole kiri, et väljamüüdud. Ei tea, kas osad inimesed lähevad hommikul kell 6 padi kaenlas teatri kassasse sappa või on mõni muu lahe nõks, mida mina ei tea…

Solaariumisse ei julge väga minna, sest ma mõjun halvasti sealsetele elektrisüsteemidele. Üle ühe korra läheb midagi rikki, keeldub töötamast või jookseb neil arvuti kokku, kui minu VIP-kaart läbi lasta…

Tegelikult on nii palju kõiksugu asju juhtunud, et võiks mitu tundi siia kirjutada. Ma ei luba, et ma edaspidi tublim olen, aga ma üritan…

Reedel lähen Saaremaale spaasse. Lõpuks saan puhata. Vähemalt ma loodan. Viimati, kui käisin, siis oleksin äärepealt jalaluu murdnud ja sattusin Kuressaare traumapunkti. Ülemöödunud korral tehti mu juustele niisutavat raviprotseduuri, mille tagajärjel ma üle pooltest oma peaaegu vöökohani juustest ilma jäin. Teenindaja oli koolitamata ja mu pähe moodustusid rastapatside sarnased tuutud, mida oli võimatu lahti saada isegi võid ja vaseliini kasutades. Kaheksa tundi harutati lahti. Loodan, et seekord läheb veidikene paremini…

Praegu otsustasin oma kalli sulejope pesumasinasse pista. Tavaliselt viin keemilisse, aga tahaks proovida, kuidas on tennisepallidega pesta. Käisin spetsiaalselt palle ostmas. Leidsin ainult neoonkollased. Loodan, et need värvi ei anna. Ma ainult ei tea mitu palli sinna panna. Huvitav, kas kolmest aitaks…

Aprillinaljadest nii palju, et meil pidi tööjuures õhtul koosolek olema. Töökaaslane saatis meilile kirja, et kahjuks jääb ära kuna ülemusel jäi kass haigeks. Ma siis panin asjad kokku ja läksin natuke enne tööpäeva lõppu minema. Olin juba peaaegu kodus, kui direktor helistas ja küsis väga kurja häälega, et miks ma puudun ja et tal on kohe mu abi vaja. Ma küsisin siis, kas Piccasso sai terveks. Tean küll, kuidas ta oma kassi armastab. Rohkem ma parem ei maini, mis edasi sai. Homme ma neile veel ütlen, mida ma nende naljadest arvan...

"Tasuta lõunad" on olemas küll!

Mina ei uskund, et tänapäeval midagi tasuta saab. Aga saab küll!

Tasuta saab Mister Minitis D&G kellarihma sisse augud, kui onule naeratad ja natuke juttu ajad. Tasuta saada polnud eesmärk, aga sedasi juhtus.

Tasuta saab pesumasinaparanduse, mis kestab peaaegu 6 tundi ja kummarduse saab sinna otsa. Seda siis, kui oled parandajat korralikult pooletunnise hilinemise pärast sõimanud. Häbi, häbi mulle!

Tasuta saab taksoga kesklinnast koju. Päriselt! Kui räägid sõbrannaga kell 4 hommikul, kui ilus on meie vanalinn ja et peaks lastega matkama minema, mille tulemusena ütleb taksojuht, et nii toredaid kliente pole tal ammu olnud ja jätab umbes 300 krooni võtmata...

Head uut aastat kõigile! Täna tohib veel soovida:)

ruum 208 WC

No ma ei tea, kuidas septembri algus nii intensiivseks muutus. Tavaliselt, kui koolid algavad, on kõigil lastega sebimist ja tööl rahulikum. Sel aastal siis vastupidi.

Olen viimasel kahel nädalal enda rumalust kirunud. Kas oli vaja suvel ühistu esimehele mainida, et pole normaalne, kui suveperioodil köetakse. Nüüd ma siis sain mis tahtsin! Paras mulle! Hambad plagisevad, magan villased sokid jalas ja kogu elamine tundub niiske. Oleks narr minna uuesti esimehe jutule, et nüüd mul on külm. Pärast näitavad raudselt näpuga, et see on mingi napakas, kes suvel kodus sauna tegi ja radikaid küttis. Pärast virises, et kütte eest raha võeti ja nüüd tuleb jälle õiendama.
Äkki peaks alustuseks tagasihoidliku meili saatma, et mina siin mõtlesin mõne asja kohta väheke küsida, et kas radiaatorid on õhutatud ja soojusarvestid taadeldud ja kas on teada, millal kütma hakatakse.

Tööl on veel hullem külmetuskapp, aga vähemalt lõbus.
Tulin mina esmaspäeval vetsust välja ja hakkasin ust lukku keerama. Minu selja taha ilmus maani mantlis proua ja küsis:” Kas ruumis 207 ka samade asjadega tegeletakse? Kas te lähete juba ära?” Näitas samal ajal näpuga ukse kõrval rippuvale “ruum 208 WC” sildile.
Ma ei osanud ei jahhi ega nohhi öelda. Seisin ja pilgutasin silmi.
Tema jätkas:” Ma olen nüüd sellest WC- pottide paigaldusfirmast. Kas juhataja on kohal?” Samal ajal koputas vetsu uksele.
Ma ütlesin talle, et see ongi WC. Tema küsis: ”Mis mõttes?”
Ma ei suutnud enam naeru pidada. Ütlesin talle:“Otseses...” ja tormasin minema.
Sinna koputama ta minust igatahes jäi.

Kui veel patsutate, siis ma patsutan vastu ja mitte enam tagumikule!

Ma ei saa aru, mis häda on meestel selle tagumikule patsutamisega. Või veel hullem variant on tagumikust näpistatud saada.

Käisin täna linnas. Kuna ilm oli fantastiliselt ilus, siis otsustasin selga panna oma suvise miniseeliku. Vot see oli alles viga!

Algul olin lihtsalt segaduses. Sain patsutatud tänaval kõndides, poeuksest sisenedes, kohvikus leti ääres seistes, parkimisautomaadi juures. Paari tunni möödudes tekkis mul tunne, et mu tagumikust on saanud sihuke magnet, et kõik mehed, kes minust mööduvad, peavad seda kindlasti katsuma. Appi!

Kui inimene tahaks tutvuda, siis oleks vast mõistlikum tulla rääkima. Või kui on nii suur vajadus katsuda, siis kas peab see koht just tagumik olema. Sikutagu mu poolest kasvõi juustest.

Selline tunne tekkis nagu saadaksin tahtmatult välja mingeid valesid signaale. Võib-olla mehed mõtlevadki, et kui kellelgi lühike seelik seljas, siis on kohe saadaval või huvitatud. Nagu ma polekski enam inimene, vaid mingi ilus asi. Ja tundub, et emmed on jätnud oma pisipojadele lapsepõlves õpetamata, et silmadega vaadatakse, kui midagi meeldib ja ei tohi kohe katsuda.

Linnast tulles otsustasin toidupoest läbi minna. Grande Finale saabus Rimi piimatoodete osakonnas. Sain ikka nii vihaseks, et karjusin, mida ta endale õige lubab. See kena noormees ei vastanud mulle mitte ühtegi sõna. Vaatas mind, endal selline kahjutu hullukese naiivne naeratus näol, nagu oleks just täna hullarist välja saanud.

Mul oleks peaaegu üks pudel Stella Artois õlut ostmata jäänud kuna kell hakkas kaheksa kukkuma. Ja ma tundsin, et täna õhtul on seda õllepudelit hädasti vaja.

Kvaliteetaeg või kodutööd

Töökaaslased arutasid hommikul, et suhe saab korralikult toimida ainult siis, kui paaril on ühesugused vaated, kuidas veeta vaba aega. Mina sain nii aru, et kui mees tahab golfi mängida ja mina tennist, siis on jama käes.

Üks kolleeg, kellel käsil kolmas abielu, rääkis, et tema saab nüüd täpselt aru, kuidas asjad käivad. Ta peab suutma oma naisesse süstida golfipisiku nii, et tennis ei tule meeldegi ja kõik on super.

Täna hommikul väideti uudistes hoopis midagi muud. Lisaks seksile ja truudusele pidi olema kõige tähtsam, millised on vaated kodutöödele. Et kas meeldib ühtmoodi ja koos teha või midagi sellist.
Mu töökaaslased arvasid kohe, et kõige tähtsam on, et tolmuimeja meeldiks mõlemale ja põrandapesuämber ka.

Nüüd ma siis tean, et kes koos koristavad, neil läheb hästi. Öeldi veel, et mitte mingit tähtsust ei oma religioon, poliitilised vaated ja nägemus, kuidas lapsi paremini kasvatada.

Peaks kohe kõik austajad enda juurde koristama kutsuma ja selle järgi vaataks, kas on lootust või mitte. Kui liiga aeglaselt põrandaid peseb ja televiisoriekraani tolmuseks jätab, siis ei tule mingit juttu.

20.07.2007 on eriline päev

Räägitakse, et 20.07.2007 pidi väga eriline päev tulema. Mulle tuligi!

Olen alati soovinud kohata inimest, kes oleks nõus ostma 2000 kroonise solaariumikreemi. Mu soov täitus! Hommikul solaariumis käies õnnestus mul näha umbes 50-aastast päevitunud meesterahvast, kes ostis 4300 krooni eest solaariumikreeme. Võimas! Ootamatult nägin ära sellise inimese, kes ostis 2000 kroonise ja kaks kreemi veel otsa.

Oleksin pidanud teda sõrmega katsuma, aga suutsin ainult silmad pärani vahtida. Pistis kreemid rahuloleva näoga kotti ja naeratas õnnelikult. Täitsa normaalne paistis. Ma olen alati mõelnud, et see, kes ostab nii kalli kreemi, on väheke peast soe...

Mõtlesin, millistest kiiksudest siia kirjutada. Neid sai nii palju, et ma ei tea, kust alustada. Praegu tuli meelde...

Kui ma olen autojuht, siis ma tahaksin jalakäijatele aeg-ajalt kaikaga kõige pehmema koha peale virutada. Kui ma olen jalakäija, siis ma tahan virutada autojuhtidele. Transformeerumine toimub minutite jooksul. Sõidan autoga ja sõiman mõttes jalakäijaid. Pargin auto. Astun jalakäijate ülekäigurajale ja sõiman autojuhte.

Arkadi Zuk - minu lemmik:)

Oi, mu üks lemmikbloogijatest Arkadi Zuk oli täna hommikul Raadio 2 otseeetris. Kirjutab Silmad Lahti Jutu Tuppa. Varsti saab Raadio 2 kodukalt lugeda. Seal selline mäng, et inimesed ütlevad mingid suvalised sõnad ette ja siis kirjutajad kirjutavad kahe tunni jooksul jutu. Mul läks kohe tuju heaks. Nii põnev, mis ta kirjutab nüüd. Homme hommikul pidi jätkuma.
Rääkis, et nad on Rein Purpuriga suured sõbrad. Lahe!

Viiekümnekroonine

Ma ei saa nüüd aru, kuidas selle viiekümnekroonise rahatähega lood on. Vanatädi kinkis mulle aastaid tagasi sünnipäevaks. Ütles, et lapsekene, kui hoiad seda kogu aeg rahakotis, siis ei saa sul raha otsa ja tuleb aina juurde. Olengi hoidnud. Kui näpud päris põhjas, siis olen seda vaadanud kahtleva näoga, aga ära pole kulutanud. Olen hakkama saanud.

Täna siis töökaaslane teatas kurja häälega, et kassast peab ruttu-ruttu kõik viiekümnekroonised rahad ära andma. Pidi kogu raha välja viima ja kui rahakotis on, siis pidi eriti hull lugu olema.
Ma üritasin vaielda, et ei ole nii. Hoopis vastupidi. Aga ta väitis, et nüüd on teistpidi. Et kunagi oli nii, aga nüüd on hoopis naa.
Ma ei teagi kohe, mida teha...

Toiduõli ei eemalda veekindlat ripsmetušši

Ma käisin Õllesummeril. Lausa kahel päeval. Töökaaslased võtsid mu kaasa, sest ilma minuta pidi igav olema. Ma tegelikult ei tahtnud minna, sest seal oli üks inimene, kellega ma ei tahtnud kokku põrgata.

Reedel hakkas vihma sadama. Rahvast ei olnud nii palju, kui järgmisel päeval ja päris lõbus oli. Kui ma öösel koju jõudsin ja vannituppa astusin, siis ropendasin väga kõva häälega. Ma arvan, et majarahvas kuulis, sest mina kuulen, kui naabripoisi äratuskell tiriseb.
Kogu mu meik oli mööda nägu laiali. Ripsmetušš oli mööda põski alla jooksnud. Ja mitte keegi ei võinud mulle seda öelda! Sellepärast neil oligi nii paganama lõbus.

Läksin rõdule suitsetama. Kuulen, keegi norskab väga kõvasti. Piilusin kõrvalrõdule. Seal magas minu venelannast naabriproua sügavat und. Kenasti välivoodis, lilleline tekike peal. Väljas sadas padukat. No vähemalt tema und ma oma hädakisaga ei häirinud. Väga ettenägelik, et rõdule magama läks.

Järgmisel päeval mõtlesin, et olen targem. Kasutasin veekindlat ripsmetušši. Vihma sadama ei hakanud.
Öösel sattusin uuesti paanikasse. Ma ei leidnud oma silmameigieemaldajat üles, mis veekindla meigi eemaldaks. Ja veekindel ripsmetušš ei tule millegagi maha. Nühkisin silmad punaseks ja paiste. Mul on selline kiiks, et meigituna magama minna ei tohi.

Helistasin sõbranjele. Ta magas ja sai väga pahaseks. Küsisin, et kas ta teab midagi, millega saaks veekindla tušši maha. Mul oli kusagilt meeles, et peab midagi õlisegust olema. Ta siis pobises mulle, et võta toiduõliga.
Tundus nii hea mõte. Puhas õli ju. Proovisin. Tükk aega õlitasin, aga ei mingeid tulemusi. Ühesõnaga, ärge toiduõliga veekindlat ripsmetušši eemaldada proovige. Ei toimi kohe mitte.

Raske arvata, millised olid minu silmaalused järgmisel hommikul…

Rabarberimuffinid

Ma arvan, et mul on miskitsorti needus peal. Ükskõik missugust sööki ma otsustan teha, ei tule see välja. Ka kõige lihtsamad variandid.

Näiteks lihtlabased juustusaiad ahjus. Keerasin minutiks selja ja sain süsimustad kärakad. Kartulite praadimisel suudan ma imeasju korda saata. Keerulistest roogadest ma ei hakka rääkimagi. On proovitud kokaraamatute ja sõbrannade abiga, aga lõpptulemus on nälg.

Eile käisin sõbranje pool. Ta oli valmistanud mustikamuffineid. Ilusad kuldsed sellised ja imemaitsvad. Soovitas mul proovida. Pidi olema maailma kõige lihtsam variant. Ostad poest "Vilma" muffinipulbri, sellele lisad vett, õli, marjad ja valmis ongi.

Heakene küll. Otsustasin rabarberite kasuks. Segasin pulbri, vee, rabarberid ja õli. Oli tõesti lihtne.
Pakil on kirjas, et täida pool muffinivormidest ja küpseta 25 minutit 180-200 kraadi juures.
Panin ahju eelnevalt 200 kraadi peale sooja. Täitsin korralikult pool vormidest.

Kui tund oli mööda saanud, siis hakkasin muretsema. Muffinid ei olnud muutnud ei kuju ega värvi. Otsustasin noaga katsuda, kas seest on toored. Mul ei tulnud meelde, kas muffin kuulub nende küpsetiste hulka, mille küpsetamise ajal ei tohi ahjuust avada. Vajuvad alla. Minu muffinid vajusid keskelt auku.

Peale pooleteisttunnist küpsetamist maksimumtemperatuuril sain tulemuseks kausikujulised rabarberitükikestega mittemuffinid lilleliste pabervormide põhjas. Ma tõesti ei tea, mida ma jälle valesti tegin. Nuuks...

Vihmane puhkus

Kokkuvõttes olen oma puhkusega rahul. Vahepeal pidin küll närvirabanduse saama, et randa ei saagi ja kirusin ennast, et sel korral reisile ei läinud. Aga siis otsustasin tegeleda koduga.

Istun nüüd ja imetlen... Kõik koristasin ära, mida koristada oli võimalik. Kapid koristasin ära, sahtlid, lilled istutasin ümber, viisin kingad parandusse, vanad riided taaskasutuskeskusesse. Kõik läigib.

Lisaks sain piiramatus koguses magada ja lugeda. Käisin lapsega Shreki vaatamas. Paar õhtut õnnestus isegi grillida.

Kui ilm oleks ilus olnud, siis ma poleks kindlasti koristamisele mõelnud. Suvel ei viitsi kuidagi üldse sellisele asjale mõelda. Mul on suviti alati süümekad, kui koduuksest sisse astun. Liiv põrandal, hunnik pesemata nõusid, riided laiali...

Tööle lähen esmaspäeval täiesti puhanuna ja kodu on korras. Seekord siis teistmoodi puhkus, aga tegelikult mitte üldse halb. Tundub, et ilm hakkab ilusamaks minema:)

Nädal puhkust

Õnnitlen südamest kõiki, kes otsustasid sel nädalal puhkust võtta ja kõik päevad rannas lesida. Loodetavasti pole see teie ainus puhkusenädal, mida te endale sel suvel lubada saate.
Lohutan ennast sellega, et puhkuserahade eest on võimalik endale soetada solaariumikeskuse VIP-kaart ja päevitada 50% soodsamalt olenemata päevast ja kellaajast. Võib-olla peaks proovima spraypäevitust. Nüüd saadaval uudne lasertehnoloogia:D
Ja ma ei taha kuulda, et kusagil Lõuna-Eestis või Saaremaal on imeilus ilm!

Lapsed hoolitsevad selle eest, et igav ei hakkaks

Minu tütrekene otsustas eile sõbrannaga mängida loomade peitust. See käib nii, et praegusel ajal väga popid Littlest Pet Shop miniloomad peidetakse mööda elamist laiali ja teine hakkab otsima. Ära peideti 25 looma. Üles leiti 24 looma. Õnnetuseks jäi kadunuks koer, mis oli sõbranna sõbranna oma. Milline tragöödia!
Lapsed otsisid mitu tundi ja mina siis neli tundi sinna otsa. Sain lõpuks ikka väga kurjaks. Kuidas on võimalik meie tillukesse kodusse ära peita üks mänguasi nii, et seda poleks nagu olnudki?
Kõigepealt otsisin riiulitelt, voodite alt, patjade alt, taskutest, jalanõude seest. Hiljem juba köögikappidest, riidekappidest, vannitoakappidest. Veel hiljem nõudepesumasinast, külmetuskapist, pesukorvist, rõdult. Lõpuks tõmbasin ohates kummikindad kätte ja laotasin laiali prügikasti sisu. Tulemusteta.
Ei jäänud midagi üle, tuli linna tagasi sõita. Võõrale lapsele ei saa ju öelda, et me lihtsalt kaotasime su kalli koera ära.
Käisin kõikides mänguasjapoodides, mida teadsin, marketite mänguasjalettidest vaatasin ka. Lõpuks leidsin.
Terve kodutee mõtlesin, et äkki ma ikka ei mäletanud täpselt, milline see koer oli ja ostsin kogemata vale.
Kodus tagasi, tundsin, et pea valutab. Otsustasin korraks pikali heita. Pikutasin umbes kümme minutit ja siis tegin silmad lahti.
Ja seal ta oligi. Üks kõrv paistis. Minu magamistoa aknalaual termomeetri taga...
Mõlemad lapsed väitsid nagu ühest suust, et nemad seda sinna küll ei pannud:)

Kütteperiood on nüüd 12 kuud aastas

Kohtasin täna hommikul trepikojas meie korteriühistu esimeest. Naeratas sõbralikult juba kaugelt ja tuli juttu ajama. Arutasime, kas hooldustasud ja haldustasud on liiga kõrged või peaks elanikud üritama rohkem ise ära teha. Lõpuks ütles mulle, et ta pole kunagi nii soojalembelist noort inimest näinud. Andis mulle maikuu arve. Mul ei jõudnud täpselt kohale, mida ta sellega öelda tahab. Vastasin, et mulle jah meeldib soe ja suvi ja...
Toas vaatasin oma arvet. Maikuu küte 289,81 krooni. No mida! Küte on ju majas ammu väljalülitatud. Sain väga vihaseks ja mõtelsin, et lähen otsin esimehe uuesti üles ja ütlen talle kõik, mis ma sellest arvan. Mis nad mõtlevad, et kui ma olen noor ja sinisilmne, siis võib mind sellise asjaga pügada.
Igaks juhuks läksin katsusin radikat. Radikas oli soe! Ja teises toas ja kolmandas ka! Ma olin jätnud kõik radikad nulli keeramata kuna olin täiesti veendunud, et kütteperiood on ammu läbi ja radiaatorid nagunii külmad. No milline maja jätab kütte suveks sisse? Või jäetaksegi uuemates majades...
Sellepärast siis oli mul üliväga palav kui õues 30 kraadi. Kui vihma sadas, siis olin imestunud, et toas ei ole tavapärast niiskust, mis paneelmajadele omane.
Küttearve tuleb nüüd ka poole juuni eest:) Mida esimees minust küll mõelda võib!

Vastutus ja vaidluste lahendamine

Mul paluti tööjuures üks finantseerimisleping üle vaadata, et kas leian mõningaid kirjavigu või miskit veel. Lugesin hoolikalt ja huviga. Siis jäin toppama. Kaks punkti avaldasid mulle muljet...

Vastutus
5.4. Pool loetakse mistahes asjaolust teadlikuks või seda ette näinuks või olukorras olevaks, kus ta pidi seda teadma või ette nägema, kui asjaolust teadis või seda nägi ette või pidi sellest teadma või seda ette nägema mistahes lepingus nimetatud isik, kelle eest pool vastutab.

Vaidluste lahendamine
10.2. Käesoleva lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samadel asjaoludel mõistma.

Nomaeitea...:)

Kõik testima!

Teste peab tegema hommikul, enne lõunasööki, enne tööpäeva lõppu ja soovitatavalt enne magamaminekut kah...

Guys Like That You're Fun

You're the type of girl guys brag about knowing That's because you're cool, funny, and laid back You're smart enough to know how to be one of the guys But flirty enough to know how to make them all want you

What Do Guys Like About You?

Aknaid pole mõtet pesta

Seoses ilusa ilmaga otsustasin mina eile õhtul oma aknad ära pesta. Olin rahul nii mis hirmus!
Täna hommikul kell 5.30 ärkasin sellise hääle peale nagu keegi oleks ämbritäie vett minu magamistoa aknasse visanud. Tegin silmad lahti ja arvasin, et näen und.
Vot selline pilt oli:



Ma arvan, et mu ööbikul läks kõht lahti. Sest ta käis piilumas, et olin omale 35 kroonise neoonrohelise ragulka ostnud. Ja nii ta kättemaksuks mu akna täis lasigi...

Spraypäevitus mulle ei sobi

Käisin miski paar kuud tagasi spraypäevituses. Uurisin ja puurisin igalt poolt, et mis ja kuidas, kuna mul on isepruunistavate kreemidega väga kurvad kogemused. Koorin nahka enne ükskõik kui palju, aga osad kreemid kuluvad ikkagi laikudena maha.
Mõtlesin, et äkki spraypäevitus on midagi teistsugust, aga oh seda jama, mis pärast sai:)
Algul ei saanud nagu arugi. Ilus pruun olin, mõned natuke liiga tumedad täpid ja kohad olid küll, aga ei paistnud hullult välja. Nädala möödudes sattusin spordiklubis peale trenni sauna minema. Inimesed vaatasid mind imelikult. Mõtlesin, et appike, kas mu saunalina ei ole piisavalt maitsekas või on probleem mu plätades. Seal tibidel alati nii viimasepeal asjad.
Kui ma lõpuks peegli ette astusin, et juukseid kuivatama hakata, ehmatasin segaseks. Mu kõhul, kaelal, käsivartel olid tumepruunid laigud nagu mingil tõbisel. Proovisin koorida, hõõruda, pesta, aga ei aidanud mitte üks gramm. Tööjuures oli kõigil nalja kui palju. Alles nüüd on kõik jälle täiesti ok. Väga õudne oli!
Tegelikult ma arvan, et see sõltub inimese nahatüübist. Osadele sobib ja osadele mitte. Mulle meeldib ja sobib ikkagi ainult päris päike.

Ööbiku vastu saab ainult ragulkaga

Ma olen jummala väsinud. Tööl läksid osad inimesed puhkusele ja ma pean iga kümne minuti tagant kellelegi vastama, et proua-seejasee või härra-seejasee on puhkusel, tuleb juuni lõpus.
Kõikse hullem on kodus. Öösiti magada ei ole võimalik. Ööbikud laulavad suures kambas minu akna taga ja ära ei lähe. Ilusad ja romantilised linnud muidu. Meeldivad mulle väga, aga see on ikka liig.
Nii kõvasti laulavad, et kostab läbi kõrvatroppide ka. Ostsin endale apteegist sellised ilusad ja pehmed. Pool kõrvatroppi on erekollane ja pool neoonoranž. Kõige ilusamad, mis olid. Mõned sordid olid igavad valged või liiga suured. Öeldi, et kasutatakse pikkadel lennureisidel, kui magama üritad jääda, aga müra segab.
Magada on võimalik ainult päeval. Magasingi terve selle nädalavahetuse oma päevitustoolis.
Õnneks taipasin kaitsekreemi kasutada, muidu oleksin ära põlenud. Nüüd olen šokolaadipruun, aga prillid päevitasin kogemata pähe:(
Töökaaslased soovitasid, et ööbiku vastu aitab ainult ragulka. Ma isegi ei tea, kust sellist osta saaks. Arvasid, et saaksin ise selle valmistamisega hakkama, aga ma ei ole päris kindel...

Minu kallid Nike plätud

Otsisin terve tänase hommikupooliku oma Nike plätusid taga. Sõbranje kutsus ujuma ja ma hakkasin kotti kokku pakkima. Plätud kadunud nagu vits vette.
Sorisin läbi isegi oma hiigelsuure riidekapi, vaatasin voodi alla. Keldris käisin ka vaatamas. Mul seal mõned asjad kastides.
Ajab ju nii närvi, kui mõnd tähtsat asja üles ei leia! Jõin rahustuseks paar tassi kohvi, käisin ca viis korda õues suitsetamas. Mõtlesin, et raudselt on keegi vastik tegelane mu imeilusad plätad ära varastand.
Tigedusest hakkas pisar silma tulema. Panin miski kuues kord suitsu ette ja sättisin ennast mugavalt aiatooli istuma. Ja mis ma näen! Minu nunnukesed, kullakallikesed, kadunud Nikekesed istuvad kenasti mu varbaotstes.
Muidugi siis tuli meelde, et plätad seisavad alati rõduukse taga, et oleks hea jalga panna, kui suitsule lähen.
Ma arvan, et jätan IQ testi tegemata, mis ma eile õhtul ühest bloogist leidsin...

Vabajooksu kanad

Jjippikajee!!! Hääl hakkab tagasi tulema. No sõin ka palju mune ära ju. Ei teagi kummad mõjusid, kas pruunid või valged.
Töökaaslased soovitasid, et ma peaks ostma orgaanilisi mune. Et kui hääl peaks jälle ära minema. Neid munevad ainult "vabajooksu" kanad.
Nii põnev, millised need kanad välja võiksid näha. Vabad ja jooksevad kah veel. Pidid olema vähem stressis ja puha. Sellised rõõmsad kanad, kellele pole keemiat antud. Munad pidid sisaldama rohkem E-vitamiini.

Valge koorega muna vs pruuni koorega muna

Möödund nädalal jäid tööjuures kõik järjest haigeks. Mina lõpuks ka. Kõige hullem, et hääl läks ära. Nii ära, et ei saanud isegi telefonile vastata.
Järsku tuli mul meelde, et kui ooperilauljatel hääl ära läheb, siis nad joovad alati toorest muna.
Ütlesin sõbranjele, et ma lähen käin ruttu poes ja toon endale mõne muna. Ta vaatas mulle pikalt otsa, aga ei öelnud midagi ja ma tormasin minema.
Seisin siis poes munariiuli ees ja nutt tuli peale. Kõik munad olid valged. Mitte ühtegi pruuni muna polnud müügil. No kuidas nii saab!
Sõbranje küsis, et kas sain oma munad ostetud. Ütlesin, et kujuta ette, poes polnud ühtegi pruuni muna! Kui ta kulme kergitas, siis seletasin, et pruunid munad on ju paremad ja kasulikumad. Kõik ostavad ainult pruune.
Siis ta järsku hakkas naerma. Naeris nii, et pisarad jooksid. Ma hakkasin juba muret tundma, kas peaks talle arsti kutsuma.
Tegin väheke tööd, aga ei saanud rahu. Vaatasin internetist, mida munade kohta kirjutatakse. Kujutage pilti! Pruunide munade maitse pidi olema sama, mis valgetel munadel. Toiteväärtus ka sama.
Miks on vaja inimesi segadusse ajada? Oleks siis ainult valged või ainult pruunid. Pruunid on ju nii nii palju ilusamad. Sellepärast ma arvasingi, et kindlasti kasulikumad ka.
Õhtul neelasin alla päris mitu toorest muna. Ostsin igaks juhuks ikkagi ühe karbi valgeid ja ühe karbi pruuni koorega. Hääl ei ole siiamaani tagasi tulnud:(

Kas kroon kehtib

Vene kliendid mulle kohe väga meeldivad. Alati naeratavad, toovad ülemusele pudeli, kommi ja lilli ka. Jama ainult, et ma aru ei saa, mida nad räägivad.
Täna tuli meie uus klient minu juurde sularahas arvet maksma. Proua venelanna võttis rahakotist viiesaja kroonise ja lehvitas sellega minu silmade ees. Rääkis pika jutu maha. Ma naeratasin kenasti, pilgutasin silmi ja andsin tšeki. Siis ta rääkis veel ja veel ja veel. Ja muudkui lehvitas. Hääl läks valjemaks ja valjemaks. Lõpuks küsis eesti keeles: " Raaha makzap? Makzap?"
Läksin närvi väheke. Siis ta võttis rahakotist hunniku dollareid ja eurosid ja hakkas neid minu lauale sättima. Närv läks läbi ja jooksin ülemuse kabinetti. Ütlesin, et mingi jama on, et tuleb turvamees kutsuda vist.
Pärast tuli ülemus minu juurde. Lubas mu esimesel võimalusel vene keele kursustele saata. Probleem oli selles, et see proua ei olnud kindel, kas Eesti kroon veel kehtib seoses poliitilise olukorraga. Arvas, et ei saa enam kroonides maksta. Oli siis igaks juhuks dollarid ja eurod kaasa võtnud. Vot see on alles tase mu meelest!

Alkoholimüügikeeld

Rõõmsaks teeb, et on armsal Eestimaal firmasid, kes võtavad asja tõsiselt. Ma mõtlen seda alkoholimüügikeeldu ikka. Klient tõi mulle esmaspäeval kommikarbi. Vaatasin, et mingid uued Kalevi šokolaadikommid on munalikööritäidisega. Pistsin ühe suhu ja jäin ootama munalikööri maitset. Noh ei olnud maitset, puhas šokolaad üleni. Võtsin veel teise ja kolmanda, aga ei midagi. Järgmise hammustasin ilusasti pikkade hammastega pooleks ja näitasin teistele kah.
Töökaaslased vedasid ruttu lõunasöögi peale kihla, et kas vähemalt ühes kommis on liköör sees või mitte. Enamus arvas, et ühes kommis on liks sees ja et ma pean kohe kõik järele proovima.
Siis tuli haudvaikus ja mina sõin kiiruga komme. Kõik vaatasid suud ammuli. Võitsid need, kes ütlesid, et likööri ei ole ega tule.
Oioi kui paha mul pärast tervet seda karbitäit oli! Vaevu suutsin veel küsida, et mis nad arvavad, kuidas Kalev likööri kommidest välja sai ja nii ruttu alkoholimüügikeelule reageeris. Kõigil oli miskipärast jälle nii lõbus ja keegi ei viitsinud mulle vastata. Ma tõesti oleksin tahtnud teada ju!

Sihuke hümn

Mul on väga kahju, et ma vene keelest sõnakestki ei jaga. Rootsi keele kursustel käisin kunagi kolm kuud. Jube raske oli!
Vaatasin täna seda videot ja mõtlen praegu, kas tõesti võib nii võimsal riigil olla sihukeste sõnadega hümn?

Tatrapõder

Eile hommikul oli väga kiire. Pidin telefonile vastama ja mitu faksi saatma. Töökaaslased lugesid lehte, jõid kohvi ja naersid millegi üle.
Lõunapausi ajal on meil selline kord, et mina käin paberikesega ringi ja küsin, mida keegi süüa soovib. Siis lähen kõrvalmaja kohvikusse ja toon kõigile söögipoolist. Eile samamoodi. Kirjutasin kõik hoolega üles ja tormasin minema.
Kohvikus oli pikk järjekord. Jõudsin lõpuks söögitädini ja hakkasin nimekirja ette lugema: " Kanapasta, frikadellisupp, seapraad loomalihast, tatrapõder..." Jäin vait. Söögitädi küsis: "Kuidas palun...?" Punastasin juuksejuurteni. No on ikka vastikud inimesed!
Pärast kuulsin, et töökaaslased olid hommikul lugenud Delfist, mida naljakat on inimesed leidnud toodete etikettidelt ja restoranide menüüdest. Seda nad siis naersidki!
Lugesin ka. Väga naljakas tõesti:) Kõige rohkem meeldis mulle kommentaaridest leitud:
Tšekil järgmine kaup:
VIT. KORTS. ÖÖK.
No ei mahu kitsale kassatšekile ju ära
Viraminiseeritud kortsudevastane öökreem :)

Pandat ma ei osta

Kuulan mitmendat päeva raadiost Fiat Panda reklaami. Imeline! Nii nunnu reklaam! Kui see naine mahedal häälel ütleb: "...istud talle sülle ja liblikad hakkavad kõhus lendama. Minu Panda, minu Garfield..."
Silme ette tuleb kirju priske Garfield-kass, kes mind süles hoiab. Mõtlesin, et vat kus, huumorit ka veel sisse põimind. Ütleb sellise mõnusa aktsendiga: "Minu Gaarfeld...". Lausa kutsub ostma!
Küsisin sõbranjelt, et kas tema on ka seda toredat reklaami kuulnud. Selgus, et reklaam kõlab väheke teisiti: " ...Minu Panda. Minu CARFRIEND..."

Valest otsast

Sõbranje uuris täna ettevaatlikult, kui me nurga taga suitsu käisime tegemas, et miks ma suitsul alati filtri ära murran. Et võiksin ju kohe kangemat osta. Vastasin nipsakalt: "Vot tahan!" Ma ei kavatse talle endast enam midagi olulist rääkida!
Tegelikult on asi selles, et olen nii hajameelne. Panen pidevalt suitsu valest otsast põlema ja kui osta lahjemat murtava filtriga suitsu, siis ei lähe ühtegi raisku. Murran põlenud otsa ära ja suits nagu uus. Säästan tohutult!

Hullud Päevad

Kell 8.14 olid sallid otsas. Apppiiii, kui tige ma olin! Oli mul vaja hommikul juukseid pesta. Oleks võinud õhtul. Seepärast jäin hiljaks. Mis nüüd küll saab? Olin arvestanud tibukollase salliga oma tibukollase mantli juurde ja õunaussirohelise salliga oma õunaussirohelise mantli juurde.
Hea vähemalt, et muud asjad kätte sain. Seekord pidin ainult tunduvalt rohkem manööverdama ja otsima. Sabad kassades olid kah pikemad kui tavaliselt.
Et Hulludelt Päevadelt maksimum võtta tuleb paar aastat harjutada. Põhinipp on seesugune, et kui harakad on minutiga aluse kaubast tühjaks teinud, siis ei tohi lootust kaotada. Paljud loobuvad ja jätavad sulle sobiva kauba kusagile vedelema. Ole aga osav ja leia need kingad või riietusese kogu korruselt üles. Mantli sain näiteks pesuosakonnast rinnahoidjate vahelt. Kampsuni lasteriiete osakonnast. Kingad proovikabiinist. Just proovikabiinist võib leida kõike. Isegi seda, mida sa ei otsi.
Eile luuras mind üks naine. Kella 8.00-st saati. Tegelt luuras ta nelja paari kingi minu kotis. Meil tööjuures on selline komme, et kui käes Hullud Päevad, siis lubatakse mind töölt šoppama. Naised annavad tellimused kaasa ja ma siis otsin neile soovitud asju. Ise nad ei julge minna. See naine nägi, et ostsin neli paari ühesuguseid kingi, ainult numbrid erinevad. Suka-soki-põlvikuosakonnas tuli lõpuks minu juurde ja küsis, et kas ma ei tahaks mõnest paarist loobuda. Ajasin silmad pärani pähe ja ütlesin: " Nalja teete vä...?" Surusin hiiglasliku kilekoti vastu kõhtu ja tormasin minema. Kuidas mõnedel tulevad sihukesed rumalad mõtted...

Julm nali

Minu meelest ei tohiks inimestele selliseid vapustusi korraldada!
Olin mina pühapäeval Ülemiste Keskuses šoppamas. Seisin proovikabiinis ja proovisin kõikvõimalikke megailusaid riideid selga, kui kõlaritest kostis teadaanne: "Lugupeetud külastajad. Palume koheselt vabastada Ülemiste Keskuse parkla seoses Estonian Air`i lennuki maandumisega 15 minuti pärast..."
Oi, mul hakkas kiire! Hüppasin poolalasti kabiinist välja ja ei teadnud kuspoole jooksma hakata. Müüja millegipärast naeris...
Jõudsin kõiksugu mõtteid mõelda. Kuidas küll kõik need inimesed sealt ära saavad sõita? Mis mu autost saab, kui ma ei jõua? Äkki jään ise lennuki alla? Kas ma peaksin oma tikkkontsaga saapad jalast võtma ja paljajalu autoni jooksma?
Kui ma piiksumise saatel turvaväravatest läbi tormasin, maksmata püksid jalas, püüdis turvamees mu kinni. Läks jupp aega mööda, kuni reaalsus minuni jõudis. Aprillinali!!!
Õnneks oli teisi ohvreid ka...