ruum 208 WC

No ma ei tea, kuidas septembri algus nii intensiivseks muutus. Tavaliselt, kui koolid algavad, on kõigil lastega sebimist ja tööl rahulikum. Sel aastal siis vastupidi.

Olen viimasel kahel nädalal enda rumalust kirunud. Kas oli vaja suvel ühistu esimehele mainida, et pole normaalne, kui suveperioodil köetakse. Nüüd ma siis sain mis tahtsin! Paras mulle! Hambad plagisevad, magan villased sokid jalas ja kogu elamine tundub niiske. Oleks narr minna uuesti esimehe jutule, et nüüd mul on külm. Pärast näitavad raudselt näpuga, et see on mingi napakas, kes suvel kodus sauna tegi ja radikaid küttis. Pärast virises, et kütte eest raha võeti ja nüüd tuleb jälle õiendama.
Äkki peaks alustuseks tagasihoidliku meili saatma, et mina siin mõtlesin mõne asja kohta väheke küsida, et kas radiaatorid on õhutatud ja soojusarvestid taadeldud ja kas on teada, millal kütma hakatakse.

Tööl on veel hullem külmetuskapp, aga vähemalt lõbus.
Tulin mina esmaspäeval vetsust välja ja hakkasin ust lukku keerama. Minu selja taha ilmus maani mantlis proua ja küsis:” Kas ruumis 207 ka samade asjadega tegeletakse? Kas te lähete juba ära?” Näitas samal ajal näpuga ukse kõrval rippuvale “ruum 208 WC” sildile.
Ma ei osanud ei jahhi ega nohhi öelda. Seisin ja pilgutasin silmi.
Tema jätkas:” Ma olen nüüd sellest WC- pottide paigaldusfirmast. Kas juhataja on kohal?” Samal ajal koputas vetsu uksele.
Ma ütlesin talle, et see ongi WC. Tema küsis: ”Mis mõttes?”
Ma ei suutnud enam naeru pidada. Ütlesin talle:“Otseses...” ja tormasin minema.
Sinna koputama ta minust igatahes jäi.