Piprakreem

Käisin eile solaariumis. Järjekord oli 35 minutit. Hullumaja! Sellist asja pole enne nähtud. Mõtlesin, et ega ma alla ei anna ja ootan ära.
Istusin leti ääres, kõlgutasin jalgu ja vaatasin suurte silmadega seda suurepärast kreemivalikut. Mõni pudel pärlikestega, mõni tutikestega. Ja milline värvigamma! Siiruviirulised, beebisinised, tibukollased pudelikesed. Pakutakse jahutavat solaariumikreemi, kanepiga kreemi, loodusliku pruunistajaga kreemi, kahekordse pruunistajaga, kolmekordse pruunistajaga, viiekordse!!! pruunistajaga, sädelusega, salendavat ja tselluliidivastast, kohest fotorektiivset õhetust tekitavat kreemi ja mida kõike veel.
Müüja suutis mulle selgeks teha, et kõige parem on piprakreem. Pidi hästi pruunistama ja meeldiva õhetuse tekitama. Ostsin loomulikult kõige suurema potsiku.
See lõppes halvasti ma peaks mainima. Õhtul ei saanud ma istuda ega astuda, riideid ei saanud ka selga panna. Selline tunne oli nagu oleks keegi mind keevaveetünni pistnud. Täna on jätkuvalt. Hästi läks, et ma seda näkku ei määrind.
Võib-olla mõnele inimesele sobib selline kreem, aga mulle oli see liig mis liig. Ei tohi osta kreemi, kui ei ole proovinud! Ma ju tean seda küll.
Täna ärisin kreemi tööjuures sõbranjele ära. Lubas õhtul solaariumisse minna:) See on selle eest, et ta mulle punasest rahakotist ei rääkinud.