Suitsuvastane kass

Täna pidi miski suitsuvaba päev olema. Oli tunda jah. See minu naabri priske must kass teadis seda täpselt. Tahtsin mina minna suitsule, aga tema juba luuras seal. Passis läbi klaasi sisse. Nii kui ma oma käe lingile tõstsin, tõstis tema oma käpad vastu klaasi. Trampisin jalgu, karjusin, vehkisin kätega, kõššitasin. Aga tema ei teinud kuulmagi. Luurasime siis teineteist. Läksin kardina taha peitu. Tema läks eemale ja istus selg minu poole maha. Hiilisin kikivarvul akna poole. No ja naksti! Temal silmad seljal kah.
Lõpuks tema võit. Ikka ja alati! Ajasin vist mingi tuhandes kord teda mööda voodialuseid taga. Hull elukas. Huvitav, kes talle suitsuvabast tulevikust on rääkind.